Väljakaevamiste keskmes on Saareküla 23 000 aastat vana kindlus, mille müürid kannavad selgeid märke veekahjustustest. See paik ei olnud jää all, vaid hoopis merepõhjas – vesi on teinud kivid rabedaks ning uhtunud minema nii orgaanika kui ka metallesemed, mistõttu leiud peituvad pigem kihistustes, struktuurides ja nende omavahelistes seostes. Kõik kaevamiseks vajalikud vahendid – ämbrid, kellud, labidad, pintslid ning ka veidi rasketehnikat – on meie poolt.

​

Kuid see pole tavaline arheoloogia. Siin alustame tunnetamisega – õppimisega, kuidas märgata mustreid, mida silm esialgu ei näe. Et midagi leida, tuleb esmalt õppida nägema. Kalev juhendab, kuidas häälestada oma tajud ja märgata märke, mida maa ja kivid meile näidata tahavad. Tegemist on intuitiivse arheoloogia praktikaga, kus avastused sünnivad nii sise- kui välisilma kaudu.