top of page

Õpetused vs konstellatsioon



Tolteekide õpetused ja konstellatsioon toetavad teineteist, kuid ei asenda. Üks hoiab raami samas, kui teine on tõhus tööriist. Mõlema eesmärk on meid viia lähemale iseendale. 


Siiski on ühel juhul iseendani jõudmine justkui toetatud väljastpoolt ning tundub seetõttu lihtsam ja hoomatavam. Teisel juhul toimub iseendani jõudmine nö seestpoolt, läbi iseenda, iseenda poolt toetatuna ning seeõttu tundub ka tavaliselt raskem. Me inimestena oleme väga osavad end iseendi eest varjama, ära peitma ning uskuma vaid osakest sellest, mis või kes me tegelikult oleme.


Mis on Tolteekide õpetused?

Sõna "tolteek" tähendab "teadmistega meest või naist", seega võib tolteekide õpetusi kirjeldada kui teed teadmisteni ehk Teadmiste Teed. Informatsioonist saab Tolteekide vaatest teadmine alles siis, kui see on oma elus isiklikult järgi proovitud – kui seda on vahetult kogetud.


See tähendab, et meie elukogemus on alati isiklik, meie teadmised on alati isiklikud ning need on lahutamatult seotud sellega, kes me oleme. Sest kui me oleksime keegi teine, ei kogeks me elu samal viisil. Seetõttu räägib meie kogemus meile rohkem meie minast kui sündmusest endast. Just sel põhjusel väidavad tolteegid, et ainus tõeline teadmine endast on teadmine, mida saadakse läbi praktilise elukogemuse.


Oma juurte juurde naasmine tähendab teekonda tagasi Mina juurde. See on kõigist rännakutest kõige raskem, sest see on teekond, mille eesmärk on taasavastada, kes ja millised me tegelikult oleme. Milline on meie endi individuaalsuse säde? Mis on meie puhul ainulaadne ja mis eriline? Ning seejärel pühenduda täielikult oma elule, uurides ja kasutades maksimaalselt ära oma andeid ja potentsiaali.


Tolteegid teavad, et nad peavad võtma täieliku vastutuse selle eest, mis nende elus juhtub. Siin pole kohta teiste inimeste, olude, Jumala või kellegi teise süüdistamisel - me kõik vastutame oma tegude eest ja ka selle eest, mida oma ellu kutsume. Selliselt lähenedes, ei ole me mitte kunagi ühegi olukorra ohvrid. Selle asemel võime õppida suhtuma oma katsumustesse kui väljakutsetesse. Nad on meie elus selleks, et aidata meil kasvada, saada tugevamaks ja õppida ennast paremini tundma.


Mis on konstellatsioon?

Konstellatsioonid ehk süsteemsed paigutused (ja ka muud sarnased tehnikad, nt pilditöö) on dünaamilist ruumilist kujundit kasutav protsessitöö metoodika ning seda kasutatakse süsteemi hetkeseisu kaardistamiseks, et tuua nähtavale osadevahelised suhted ja seosed. 


Meid on juba pisikesest peale õpetatud olema eraldavad - mina ja maailm, mina ja teised, mina ja minu vanemad - moodustades niimoodi erinevaid koos toimivaid süsteeme. Konstellatsioon on hea tööriist nö kõrvalt vaatamiseks, võimaldades meil märgata seosed ja suhted iseendas, inimeste vahel, peres, töökeskkonnas jne. Eesmärgiks on nähtavale tuua just alateadlikke, enda eest varjatud sidemeid, milleks võivad olla mahasurutud tunded, esivanematelt või teistelt meile olulistelt inimestelt üle võetud käitumismustrid ja moraalsed hoiakud, süütunded, hirmud ja foobiad.


Kuidas erineb või mis on ühist konstellatsioonil ja Tolteekide õpetustel?

Tolteekide õpetuste ja konstellatsiooni ühine eesmärk on leida lahendus meie elus hetkel aktiivsetele väljakutsetele. Õppida mõistma, mida need väljakutsed meie enda kohta meile näidata püüavad. Uurides oma tundeid, korduvaid mustreid elus ja ka suguvõsa mälestusi, võime end välja murda sellest, mis põhjustab meile kannatusi. Olgu selleks siis pere või suhetega seotud küsimused, tervise teemad, töö ja õppimisega seotud teemad või ka paljulevinud küsimused seoses rahaga.


Tolteegid usuvad, et kuigi on palju allikaid, millest igaüks paljastab oma väärtuse, on päeva lõpuks iga inimese kohustus õppida süütama omaenda küünalt. Sest jõud maailma muuta ei ole mitte valitsuste, riigijuhtide ja teiste inimeste käes, vaid seisneb üksikisikute jõus ja vastastikuses koostöös. Lisaks põhitõdedele maailma toimimise printsiipide kohta, hõlmab Tolteekide õpetus endas ka mitmeid tööriistu, mis lihtsustavad enda olemasolevatest piiravatest raamidest välja astumist. Üheks selliseks tööriistaks on Kokkuvõtete tegemine.


Kokkuvõtete tegemine on oma olemuselt väga sarnane konstellatsiooniga. Kokkuvõtete tegemisel oma elust on oluline vaadata ühte sündmust eemalt, justkui pildina, selleks, et näha tegelikke seoseid ja mõjutusi. Meie aju on keeruline süsteem, mis on võimeline looma erisuguseid pilte ja mälestusi, kuid mis ei pruugi olla kuigi täpsed tegeliku sündmusega võrreldes. Kasvõi sel lihtsal põhjusel, et sündmuse toimimise hetkel ei ole me kõikidest seda sündmust mõjutavatest aspektidest teadlikud. Konstellatsiooni käigus tulevad sellised aspektid ja mõjutused ilmsiks pildi abil, mis olukorda näitab. Samuti võimaldab pildilt nähtu meil endil otsustada, kas ja kuidas me tahame muuta oma suhtumist olukorda. 


Kokkuvõtete tegemisel vaatab inimene ise sündmust justkui eemalt, võtab arvesse kõikide võimalike osapoolte ja ka ümbritseva olustiku panust. Loomulikult on seda tagasivaates lihtsam teha, sest aja jooksul on meile nii mõndagi teadlikuks saanud, millest varem teadmine puudus. Samas oleme aja jooksul ka ise muutunud ja kasvanud ning seetõttu võimelised olukorda ümber hindama. 


Kuid kokkuvõtete tegemine nõuab väga head enesedistsipliini, järjepidevust ning valmisolekut oma maailmapildist lahti lasta. See aga on üsna keeruline ning vajab suurt pingutust. Siinkohal on konstellatsioon toetav tööriist, mida kasutatakse nii supervisoonis, coachingus, mentorluses, psühhoteraapias, erinevates teraapiates ning nõustamistes.


Kuid ka konstellöörid ise on veendunud ning kinnitavad üheselt, et konstellatsioon ei ravi, ei lahenda, ei paranda, ei loo muutusi, kuid aitab tuua nähtavale. Siit edasi on oluline päriselus ise tegutseda saadud info baasil ehk ise tuleb teha samme muutuste loomiseks. 


Tolteekide õpetustes järgneb kokkuvõtete tegemisele teinegi tööriist - MITTE-TEGEMINE - mis ongi järgmine samm peale kokkuvõtete tegemise läbi olukorrast tervikliku pildi nägemist ning mis toetab muutuste ellu viimist. Meie ise peame otsustama, kuidas me sellest kohast edasi liigume ning tegema selleks ka samme, st tegutsema muutuse loomiseks. Mitte-tegemise mõte siinkohal on teha senisest teistmoodi. See aga tähendab peamiselt oma suhtumise muutmist - tuleb vaadata olukorrale ja selle tagajärgedele senisest erinevalt, elu toetavast vaatenurgast.


Kui me tõeliselt tahame iseennast tundma õppida, ei saa me jätkata jõu asetamist endast väljapoole süüdistades maailma meie ümber ning mitte võttes vastutust selle eest, mis meie elus on toimunud. Süüdistamine, isegi kui me usume, et me vaatame maailma objektiivselt, on kõige levinum näide jõu endast väljapoole panemisest.



3 views0 comments

Comments


bottom of page