Kuidas sinu suvine saak oli? Või oled selle juba unustanud ja suunanud oma fookuse sügisesele tegutsemisele?
See suvi oli minu esimene suvi minu maakodus. Varakevadel tegin plaane kasvatada aias rohkelt erinevaid köögivilju ja maitsetaimi. Aprillis tegin ettevalmistused oma kasvuhoones ja istutasin sinna 7 tomatitaime, 1 kurgitaime ja mõned maitsetaimed. Pärast seda hakkasin plaanima välipeenarde paigutust. Maikuu aga oli minu jaoks väga aktiivne ja peagi taipasin, et mul ei ole piisavalt aega teiste aediviljade istutamiseks. Tegin raske otsuse edasisest istutamisest loobuda ja pühendusin oma kasvuhoone taimede hooldamisele. Suve jooksul ma väga nautisin kasvuhoones veedetud aega, kui hoolitsesin oma taimede eest ja jälgisin nende kasvamist, igal seal veedetud hetkel olin kohal kogu oma olemusega ja see oli minu jaoks nagu sügav ja hinge täitev meditatsioon. (Mõtlesin isegi, et ehk peaksin hoopis aednikukarjääri kaaluma. :D) Mul oli hea meel, et ma rohkem köögivilju ei istutanud, muidu oleksin ennast üle koormanud. Sest suvised festivalid ja reisid ning päike ja ujumine vajavad ju ka nautimist. :)
Augusti keskel olin tõeliselt uhke oma rikkalikult õitsevate tomatitaimede ja nende rohkete viljade üle, kuid kartsin ka, et mingi osa sellest küllusest ei valmi enne sügise jaheduse saabumist. Googeldasin ja sain teada, et viljade valmimise kiirendamiseks peaksin taimede ladvad ära lõikama. Võtsin käärid ja.. kõhklesin.. Kuidas ma saan seda taime lõigata??? Ta kasvab nii tugevalt ja kaunilt ning tal on veel nii palju õisi küljes! Ütlesin endale, et taime pügades saab see panna oma jõu magusate ja mahlaste viljade valmimisse... Ja halastamatult lõikasin taime ladva maha. Järsku meenus mulle üks meespolaarsuse oskus — ohjeldamine — see on oluline oskus, et mitte kaduda kaosesse ja korralagedusse. Mulle meenus meie mentori selgitus ohjeldamise kohta — see on muuhulgas ka ebavajaliku äralõikamine. Sel hetkel mõistsin seda täiesti. Praegu olin ma sõna otseses mõttes lõiganud ära mittevajaliku, et ühel tuleval hetkel nautida oma maitsvaid vilju, mida olin kogu oma armastusega kasvatanud.
Salvestasin selle taipamise oma mällu ja soovisin, et mul oleks meeles hoida endas teadlikkust ja julgust lõigata ära ebavajalik oma liiga tihedast elust — olgu selleks siis asi, mõte, käitumine, tegevus või isegi suhe — et mul oleks aega ja jõudu kasvatada oma elu vilju kogu oma südamest ja kogu oma südamega. Armastusega, Liisi koos .C Tiimiga
Comments