Norra mõis
Norra mõisa ajalugu
Norra mõis (saksa keeles Kaltenborn, otsetõlkes Külmalätte) asub Järva maakonnas, Järva vallas. Aastast 2023 kuulub mõis .Contriberi grupile.
Mõisa esmakordne mainimine pärineb aastast 1569, kui Rootsi kuningas Johan III andis selle kingitusena Gerdt Bravele. Kuigi pime ordurüütel tegutses mõisas läänihärra õigustega, kuulus see tegelikult endiselt ordule.
17. sajandil sai mõisa omanikuks Heinrich von Knorring abielu kaudu ja tema järeltulijad hoidsid mõisa enda valduses kuni 1908. aastani. Knorringid, kelle nimest on tulnud ka mõisa eestikeelne nimi, lasid ehitada esindusliku kompleksi, sealhulgas mõisa peahoone. Peahoone, mille ehitusmeister oli Johan Gabriel Kranhals (kes oli hiljem ka Tartu Ülikooli peahoone ehitusjuht), valmis 1792. aastal.
Liitu meie Patreoni kogukonnaga!
Meil on palju põnevaid artikleid Norra mõisast, ehitusprotsessist, selle salapärasest ajaloost, samuti arheoloogilistest uuringutest, mida meie meeskond on teinud. Lisaks uurime erinevaid ajaloolisi paiku üle Eesti ja püüame vaadata väga-väga kaugele minevikku tööriistade ja inimeste abiga. Kõik see on avaldatud meie Patreonis (nüüd eesti keeles).
Kuidas mõis oma nime sai?
Johann Knorre (1525-1586) tuli Kuramaalt ja oli selle suguvõsa esimene esindaja Eesti aladel ning on kõikide Eesti-, Liivi- ja Saaremaa rüütelkondades, aga ka väga paljude tänases Rootsis ja Soomes elanud ja elavate Knorringite esiisa.
Johann sai Taani kuningalt Friedrich II-lt tänutäheks teenete eest Pädaste mõisa, koos mõisaga antud talle privileeg kasutada nime Knorre asemel pikka vormi Knorring, mis põhimõtteliselt tähendas aadeldamist.
1931. aastal ajakirjas Eesti Keel: “Taani valitsuse ajal kinkis kuningas Friedrich II 1566 Pedaste mõisa kellelegi Knorringale ehk Knorrile. Sellele suguvõsale jäi mõis enam kui 200 aastaks. Knorr'ide 'omandamise ajal hakkasid ümberkaudsed elanikud mõisa Knorri, siis Norri, Norra mõisaks kutsuma, Pedaste nime ikka enam eest ära tõrjudes.”
Norra mõisa külajutt Poola sõjavangidest
Norra mõisa 10. omanikule Gotthard Johann von Knorringule (1744–1825) omistatakse peahoone ning kanalite ja tiikide süsteemi ehitamist 18. sajandi lõpul. Temaga käib aga kaasas ka kohalik pärimus, mis kirjeldab teda kui jõhkardit, kes kasutas mõisa arendamisel Poola sõjavangide elu hinda, neid lisaks piinates ja näljutades.
Tehes Norra mõisa ajaloo kohta põhjalikku uurimustööd, ei õnnestunud mitte kusagilt mujalt leida infot selle kohta, et Norra mõisas üldse oleksid Poola sõjavangid tegutsenud. Neid pole Koeru surnuaeda maetud ja Tallinnas asunud katoliiklikul kirikul pole nende kohta infot. Koeru kirikuraamatus on vaid kaks veidi poolaliku nimega meest - Dragunov tegi 1794. aastal kahele kohalikule neiule lapsed ja teine oli rätsep Chudnakovsky, kes abiellus.
Poolakeelne internet mainib härra Knorringut üldiselt vaid möödaminnes. Kui ta oleks poolakate vastu nii jõhker olnud, nagu pärimus kirjeldab, oleks temast kordades rohkem informatsiooni.
Norra mõisa tulevik
Lähiaastatel toimuvad mõisa peahoones ja abihoonetes renoveerimistööd. 2025. aastaks on plaanitud mõisa peahoone valmis saada. Seejärel hakkab majas tegutsema enesearengule suunatud kool, pakkudes teraapiat ja korraldades koolitusi.
.Contriber soovib luua keskuse, kus inimesed saavad süveneda enda arengusse ning leida tasakaalu nii vaimses kui ka füüsilises mõttes. Norra mõisa maaliline loodus ja ajalooline pärand annavad selleks suurepärase võimaluse.
Norra allikad
Mõisahoone kõrval asub allikatiik, millest saab alguse võimas kanalite süsteem. Perekond Knorring laiendas mõisahoone kõrval asuvat allikatiiki ning lõi mõisaparki kanalid ja saared. 1930. aastatel tehtud mõõtmised näitasid, et allikas on väga produktiivne, tuues maale 360 liitrit vett sekundis.
Kui varem kulges allikate ja saarte vahelt ka matkarada, siis praegu on see suletud, sest on pikalt jäänud hooldamata.
Informatsioon
Contriber Research Center OÜ
Ettevõtte aadress: Raekoja plats 16, 51007 Tartu
Mõisa aadress: Norra mõis, Norra, 73016 Järva