Mind huvitab inimene. Mulle meeldib kuulata, mõelda kaasa, tunda ja areneda koos. Mulle meeldib näha, kuidas oma sisemisi supervõimeid avastades jõuame lähemale oma unistustele. See üks ja peamine inimene, kes mu pideva vaatluse all on, olen ma ise - kuidas ma muutun, millesse ma takerdun, mis mind edasi viib ja mis kinni hoiab.

​

Enamasti ei ole inimesed muutusega sõbrad – see tekitab segadust ja hirmu tundmatu ees. Samas on muutuses midagi väga iidset, värsket ja loovat. Transformatsioon annab väe, muudab enesekindlamaks ning avab uued elu tahud. Jah, mulle meeldivad küsimused. Olen olnud suur küsimuste küsija juba lapsepõlvest saadik ja tänagi küsin sageli küsimusi. Eelkõige iseendalt. Tunnen uudishimu maailma saladuste vastu, mind tõmbab sügavama arusaamise poole nii meie maailmast kui ka sellest, mis jääb meie maailmast kaugemale. ​

​

Minuga käivad kaasa muutused. Sageli leian end muutuste keskelt teadmata isegi päris täpselt, kuidas ma sinna jõudsin. Muutuses on minu jaoks midagi ürgset, samas väga värskendavat ja loovat. Elu on protsess - tuletan seda endale pidevalt meelde. Ja ka seda, et miski pole absoluutne tõde või ühene aegade lõpuni. Hirmud, kahtlused, lootused ja unistused on kõik ühtviisi meis olemas ja juhivad meid edasi. Kriisid elus on elu osa. Nii on minugi elus olnud mitmeid hetki, kui olen tahtnud pea liiva alla peita, ent väljakutsega silmitsi seistes avastanud endas külgi mille olemasolust ma teadlik ei olnud. Peamine õppimine on minu jaoks olnud aga teadmine, et kõike ei pea üksinda ja ise tegema. Nii annab iga uus kohtumine mulle võimaluse näha maailma läbi erinevate silmade ja läbi erinevate nurkade.