Ta tuleb, vahet pole kust ja kuna, ta näeb. Silmad on igal pool, märkab kõike, iga pisiasja. Tunneb, tajub hetke, olukorda ja iga teise meeleolu.
Naine on kannatlik (pikameelne), tal on aega. Ta vaatleb, kuulab, tunnetab. Ta tuleb, on nii tuli kui jää, samas nii veetlev, elegantne või ka tõeline nõid. Temas on kõike, nii loomulikku ilu kui ka lugematuid maske, et säilitada oma salapära. Naise atraktiivsus seisneb tema salapärasuses.
Hommikud, koos päikesega või ilma, naisel on alati tuju. Seda ei saa ette planeerida, see lihtsalt on. Parim on see, kui selle tujuga on aega kohaneda. Ja nii on see juba väikese tüdrukuna, endaga kohanemiseks läheb aega. Naiseks saamine võtab aega.
Kui mõtlen tagasi, kui minust sai enda eest vastutav naine, siis arvestasin vaid endaga. Mida aeg edasi, seda enam võtsin vastutust nii enda kui ka teiste, laste ja mehe eest. Emana kipuvad naised rohkem kontrollima. Nagu ma ütlesin, silmad on igal pool, samuti käed. Multifunktsionaalne meesnaine, kes võtab ohjad enda kätte ja muudkui korraldab, et pilt ilus püsiks. Kõigile on ülesanne, olla nii ja teha naa, siis on just nagu kõik täiuslik. Aga seda ta ei ole mitte. Emana me kontrollime, esmalt oma lapsi ja siis ka meest, kolleege ja võimalikult palju olukordi enda ümber, aga Universumit ei saa kontrollida. Siit tuleb ka see valu, magus valu läbi elukogemuse.
Naine on sündinud hoolitsema. Hoolitsema kõige eest, kuid pane tähele, kas see hoolitsus on tõeline või toetad sa nõrkustes? Kellegi teise eest ärategemine? Kord toimus meil üritus ja oma loomulikus abivalmiduses juhatasin külalised nende tuppa ning andsin juhendid kuidas maja toimib. Samas jätsin vastuvõtu eest vastutava kolleegi kogemusest ilma. Mina arvasin, et teen heateo ja kuna ma olen majaga hästi kursis, siis aitan, aga kahjuks oli tulemus vastupidine. Ma ei andud võimalust teisel inimesel kogeda ja võtsin tema vastutuse üle.
Naine suudab teha kõike, olla rohkem kui lihtsalt naine, isegi mees. Vahel teeb mõnele mehelegi silmad ette.
Aga päriselt, kuidas olla tõeline naine?
Sa tead seda tunnet, kui mees tuleb uue ideega ja sa lükkad selle viivitamatult ümber, sest sul on tunne. See tunne võib olla nii tugev, et mõtlematult paiskad oma tunde lauale ja mees tõmbub tagasi, et tema idee lükati uppi. Ja siit võib alata nii koostöö kui ka konflikt. Elu on tunne ja mõtlemine aitab vaid vahet teha, kas see on elujaatav või mitte, et suunda võtta. Ning valiku teeme alati tunde järgi, olgu selleks partner, uue kodu soetamine või ihaldatud töökoht. Me kõik teame seda - meid juhib tunne. Naise loomulik anne on kuulata oma kõhutunnet, intuitsiooni või kuidas iganes sa seda nimetada soovid. Ja see tuleb tundmatusest, mitte mõistusest või kogemusest. Mõistusega me hakkama ratsionaliseerima.
Olen tõeline unistaja, ning täna saan kokkuvõtteks öelda, et millest olen unistanud, see on ka sündinud. Unistamisele aitab kaasa just seesama tunne. Ma tunnetan selle välja. Kui millestki unistan, siis see unistus loob tunde. Ja nii see sünnib. Ole hoolas kuhu oma tähelepanu suunad.
If you can dream it, you can do it!
Ole kannatlik. Kuula enda tunnet. Ole kannatlik ja jaga oma tunnet ettevaatlikult, alles siis, kui seda küsitakse. Kuula enda tunnet ja tee selle põhjal otsuseid.
Naine on tundmatu ja seetõttu on ta ka enda jaoks mõistatus. Ning mõistatused on põnevad.
Hoolivusega,
Kristiina
02.03.2024